sisemiselt olen siiski kurb.

See Märjamaa elu on lihtsalt liiga rutiine:/ kõik tiksub üht ja samarida(maga,tõuse,tuubi,söö,situ) mul on sellest kõrini lihtsalt! tahaks puhata,olla kallimaga ja pidu panna,tahan olla mina ise! kõik see kooli vahetus,tiimist lahkumine ja tüdrukst eemale minemine, see kõik käis liiga kiiresti:/ pole siiamaani sellega harjunud:( miks ma muidu räägin igapäev vähemalt korragi Kohilast.Tahan tagasi sinna kust ma tulin!!!! masendus peal sellest jamast. tahan seda vana eluviisi tagasi(ärkad tüdruku kaisus lähed koju paned asjad kokku,lähed kooli tsillid seal natukene,koolist tagasi tüdruku juurde vahepeale käid trennis ka ja lõpetad ikka tema kaisus:*) aga jah,eks ma lähen magama ära,sest ma olen ju märjamaal kell on 23.00:/ tsauks:)